 |
| See hommik kui kõik härmas oli. |
Viimane koolinädal! Möödus Java-projekti lõpetamise tähe all, mis lõpuks öötundide arvelt ka valmis sai (pidi tegema kullaotsimismängu nimega Gold Rush, reeglid ja konsept oli ette antud, implementeerima pidi ise; asi ise üsna lihtsakoeline (ei = 'lihtne teha'!) minesweeperi-taoline lauamäng, aga kui raporti jaoks koodi wordi kopisin avastasin, et seda oli kokku - siis kui leheääred ja reavahed olid minimaalseks keeratud - 20 lk). [Pisike updeit: avastasin, et projektifaili saab lihtsalt exe'ks teha; seega: selle lingi all on zip arhiiv, kui see lahti pakkida, peaks olema mängitav (töötab windowsi peal; Java JRE peaks olema installitud, kui pole, saab siit)]. Ainete viimastes loengutes soovisid kõik õppejõud häid pühi [just sõnaga holidays] - mis on muidugi paras huumor, sest mingeid pühi
puhkuse-tähenduses meil küll pole, vastupidi, nüüd kõige tõsisem
õppimine alles algab. Sest jaanuaris on üksteise otsas mustmiljon
eksamit, ja selleks ajaks tuleb nt mul, muuhulgas: osata 2x paremini
Prologi, 9x kiiremini formaallingvistikat, ja ∞ x paremini
tehisintelligentsi otsingutehnikaid. Need numbrid põhinevad kusjuures
empiirilisel vaatlusel.
 |
| Gold Rush, keskmine raskustase/lauasuurus. |
Prologis läheb jätkuvalt päris suur osa must mööda, seega et minimaalne hinne kätte saada, tuleks vähemalt kaks korda rohkem biiti jagada. Viimases lingvistikaloengus rääkis õppejõud eksamist, et maht on sel umbes sama, mis nendel ülenädalastel koduülesannetel on olnud, ja aega on tund. Mille peale me kursaõega (st meid seal kaks ongi) vaatasime üksteisele otsa ja punnitasime silmi - sest tavaliselt on läinud ühe koduülesande lahendamise peale keskmiselt ca 9 tundi. Ja nendest AI otsingupuudest pole enam midagi meeles, sest see aine lõppes kuu aega tagasi ära, ja vahepeal on palju vett, ee, ajumerre(?) voolanud.
Reedel pärast loenguid käisime koplite kaudu kloostriaias jalutamas (pool teed lippas meiega kaasas väike triibulise sabaga kass, piiksus ja ronis mööda trepikäsipuid), pärast läks Liisi mingile Pangea üritusele; ma olin ka juba kaasa minemas, kui nädalaväsimus pähe lõi ja maha niitis. Lisaks viimasehetkeprogrammeerimisele käisime teisipäeval Anniga enne tema äralendu väljas, ja neljapäeval oli väike kursuseüritus. Kohale ilmusid kursuse keeleinimesed ja paar insenäri, peale minu aga mitte ühtegi välismaalast (või siiski, üks eelmise-aasta ukrainlane korraks astus läbi). Käisime tiiru ülerahvastatud jõuluturul (sattusin putka peale, kus Kürtőskalács'it müüdi, mida ma siis oma ungari keele riismetega kohe ostma tõttasin) ja pärast paaris baaris, tore, sai inimestega juttu ajada ja jälle paari huvitavat õlut proovida. Jõuluturul käisime Liisiga eelmisel reedel ka korra ja ostsime isegi hõõgveini, ent nentisime, et nende jõuluturg on pigem lihtsalt turg, ja nende hõõgvein on lihtsalt soe vein.
Vahepeal kiskus ilm isegi jahedaks, hommikuti oli härmatis maas ja puha. Nüüd on jälle soe, sääsed kipuvad sisse ja vahetevahel tibutab vihma. Väikseid linnuvaatlusi: Arenbergi lossiparki on siginenud kaks vaaraohane, ja vahetevahel on näha ka hallhaigruid, ent neid on raske märgata, sest kui nad parasjagu ei lenda, siis nad seisavad mõne loigu või oja ääres täiesti sambakstardunutena.
 |
| See teine hommik kui kõik härmas oli, ja tiigid jääs olid. |