Rahulikud tormised jõulud

Jäkan sealt, kus eelmises postituses pooleli jäin, sest eks alanud ju jõulud mõnes mõttes juba sealt.

Kuna ilmad olid nii soojad ja me olime kodust eemal, siis mul oli tükk aega äärmiselt jõulukauge tunne, aga viimaks, paar päeva enne jõule tuli sisse selline soe, hubane ja mõnus meeleolu, mida võib vabalt jõulutundeks nimetada. Mis väga oluline, üle pika aja ei saabunud ega lahkunud see tunne liiga vara. Nii et vaatamata sellele, et olime kodust kaugel ja see kurvastas mind veidike, oli tegelikult kõik ikkagi täpselt väga õige ja hea.

Jõulueelne

Reedega sai läbi minu nädal, mis oli pühendatud globaalsele valgustusele. Essee tähtaeg oli kell 12.00 ja nimetatud kirjatükk tuli paberil toimetada täpselt selleks ajaks õppejõudude postkastidesse Lettereni maja viiendal korrusel. Kell 11.30 tormasin suure hooga õige ruumi poole, kui märkasin enda ümber ka teisi tormlejaid, kõigile paberid käes. Küllap oli 20. detsember paljudes ainetes see oodatud-kardetud due date. Igatahes kujutasin juba ette kõiksuguseid stsenaariume, et kui ma  ei jõua, kuidas siis kogu suur töö lihtsalt tuulde jookseb ja mida selle vastu teha võiks. Aga kui pärast selle sama aine seminaris, mis toimus alles pärastlõunal, seega esitamistähtajast mitu tundi hiljem, mitmed inimesed rahus oma hard copied õppejõule viisid ja too need ka sama rahumeelselt vastu võttis, sain aru, et olen jälle asju natuke ülemõelnud. Kuigi siin jäetakse tihti kõiksugustest ametlikest asjaajamistest väga karm mulje - et kõik asjad peavad toimuvad punktipealt täpselt, tagantjärele midagi muuta ei saa, õppejõuga ei tohi eksami tagasiside osas otse ühendust võtta jne. - siis tegelikult tuleb siin omandada teatud zen-suhtumine, et küllap ikka kuidagi saab.

Sääsk ja vaaraohani

See hommik kui kõik härmas oli.

Viimane koolinädal! Möödus Java-projekti lõpetamise tähe all, mis lõpuks öötundide arvelt ka valmis sai (pidi tegema kullaotsimismängu nimega Gold Rush, reeglid ja konsept oli ette antud, implementeerima pidi ise; asi ise üsna lihtsakoeline (ei = 'lihtne teha'!) minesweeperi-taoline lauamäng, aga kui raporti jaoks koodi wordi kopisin avastasin, et seda oli kokku - siis kui leheääred ja reavahed olid minimaalseks keeratud - 20 lk). [Pisike updeit: avastasin, et projektifaili saab lihtsalt exe'ks teha; seega: selle lingi all on zip arhiiv, kui see lahti pakkida, peaks olema mängitav (töötab windowsi peal; Java JRE peaks olema installitud, kui pole, saab siit)]. Ainete viimastes loengutes soovisid kõik õppejõud häid pühi [just sõnaga holidays]  - mis on muidugi paras huumor, sest mingeid pühi puhkuse-tähenduses meil küll pole, vastupidi, nüüd kõige tõsisem õppimine alles algab. Sest jaanuaris on üksteise otsas mustmiljon eksamit, ja selleks ajaks tuleb nt mul, muuhulgas: osata 2x paremini Prologi, 9x kiiremini formaallingvistikat, ja ∞ x paremini tehisintelligentsi otsingutehnikaid. Need numbrid põhinevad kusjuures empiirilisel vaatlusel.

Friikad, vol 2

See postitus käsitleb taas friikartuleid ja on mõneti vastuseks minu hea sõbra Kadi hiljutisele blogipostitusele, kus tema omakorda vastas oma kogemuste ja meenutustega minu viimatisele muljetamisele igavesti  kokkukuuluvast paarist (a´ la Eesti muld ja Eesti süda) - belglased ja friikad. Teisalt on see ka lihtsalt jätkuks mu enda frii-mõtetele.

Talv ja dirižaablid

Nüüd on juba paaril hommikul aias härmatis maas olnud; ja eile kui õhtupimeduses kämpusest tulema hakkasin, oli rattasadul jääs. Samas rohi ja veel nii mõnedki põõsad rohetavad, päike paistab ja linnud laulavad (kaasaarvatud üks kaaren, kes ühe maja räästas patseeris ja kaeblikul häälel korrutas, väga ebakaarnalikult, krää-üüü, krää-üüü, kui me parasjagu täna hommikupoolikul pesupesemisjointist pesu pesemast tulime). 

Söömisi ja joomisi

Alati natuke ajast maas, kirjutan paarist viimaste kuude toredamast söömisest-joomisest.

Miks Flandrias raudteel jalutada ei tasu

Eile oli jälle Genti asja, nimelt toimus seal ühepäevane kohalik lingvistikakonverents. Päris alguseks kohale ei jõudnud, kuna öösel palju magada ei õnnestunud, kuna naabrimees jõi ennast täis ja
tegi pärast seda hommikupoole ööd metsseahääli, seega hommikul kuue ajal õnnestus mul äratuskell tagantkätt kinni vajutada. Ja siis kui minema sain, rongist maha jääda: otsisin netist rongiportaalist välja vajaliku rongi, Sintklaasis ümberistumisega tundus hea variant, 7 minutit näis rongivahetuseks piisav, kuna vajalikud perroonid kõrvuti ka veel paiknesid. 

Brantš

Mõista-mõista, kuspool asub rahvusvaheline lennujaam?

Täna hommikupoolikul laulis kuskil lähedal puus mingi käotaoline (tegi mitte ku-ku, vaid ku-ku-u-ku) ja päike paistis kapsuniväel-soojalt. Seega tegime aias brantši, sõime kreemicroissante ja jõime piimakohvi.

Pärast Heverleesse õppima vändates tegin kena ilma ettekäändel veidi suurema tiiru, põllu vahelt ja läbi Abdij van Park'i, jõudsin välja kuhugi Kagu-Heverleesse (linnalõpumärk tuli ette), väntasin künka otsa ja uuesti alla ja tornide järgi orienteerudes leidsin uuesti koolitee ka kätte.