.jpg)
Esmaspäeva õhtul oli niisiis kursuse istumine, mille üks kohalikest oli kokku kutsunud. Täitsa tore oli, umbes kümmekond inimest ilmus, istusime mingis pubis ja ajasime juttu. Üksiti sai muidugi Belgia õllesid degusteeritud - neid on siin ikka igasuguse maitse ja värviga. Huvitavaid teadmisi ka: Belglastel on üldiselt kolm eesnime: oma nimi ja ristivanemate nimed, meestel siis järjekorras ristiisa-ristiema ja naistel vastupidi, kolmas nimi tihti lühendatakse nimetäheks, ja eriti siis, kui vastassoost ristivanema nimest ei saa oma soo varianti teha, a la Martina > Martin jne. Aga vahel pannakse neljandaks mõni vanavanema nimi, näiteks minu kõrval istunud tütarlapse neljas nimi oli tema vanaisa oma - ent seda id-kaartile polnud pandud, kuigi kuskil paberil olla olemas. Ja kusjuures ristivanemate saamiseks pole vaja last ristida, need
lihtsalt pannakse kirja. Teisel pool kõrval istus iraanlane, seega
üht-teist Iraani kohta sain ka teada (müstiline maa!).Pärast koju minnes olin just jõudnud raekoja platsile, hollandlased oli teise tänavasse pööranud ent üks bosniahertsegoviinlanna kõndis veel samale poole; järsku tõuseb ühest väiksest tänavast kõva kisa, ning platsile ilmub paarkümmend tütarlast, kes kõik kooris valjult mingit kolmetähelist lühendist kordavad. Nende ees käiva neiu käsu peale langes kogu kamp põlvili ja siis käpuli, ja jätkas niiviisi teed järgmist munakivitänavat pidi, skandeerimist katkestamata, mis kaugenedes aina kaeblikumaks muutus. Vaatame siis me kaks immigranti üksteisele otsa, nendime et ju mingi kohalik värk, ja lähme kumbki oma teed.