Fifty-sixty sitsueission

Kaunis reedehommik.

Ma olen nüüd siis agarasti kõikvõimalikes ainetes käinud, et valida, mida endale valikuks võtta. Valikaineid tuleb vähemalt neli võtta - ent vahepeal selgus, et avalikus õppeprogrammis on pisike viga, kõrgema taseme programmeerimist ei tule varem-mitte-programmeerinud inimestel mitte asendada algkususega, vaid tuleb võtta mõlemad, algkursus üheks valikaineks. Aina enam tundub, et insenäridel - meie AI programm jaguneb nimelt kaheks valikuks, insenäri- ja arvutiteadus, ja keeletehnoloogia - on kohustuslike ainete hulgas palju põnevamad asjad, näiteks machine learning ja Bayes'i statistika. Läksin siis ükshommik pärast tehisintelligentsi loengut programmijuhi jutule, et äkki ma vahetas oma valiku hoopis ära (ja võtaks osa keeleaineid kt valikust valikainetena - ent mitte kõiki, iseäranis seda generatiivse lingvistika ainet). Programmijuht on meil selline täitsa mõistlik mees kusjuures. Seletas, et oleks põhimõtteliselt küll võimalik, kui nüüd kiiresti toimida - aga et praktikale minna on insenärimoodulist palju keerulisem, ja üldse võiks nii ka teha, et ma teeks avalduse osade keeleainete eemaldamiseks programmist - "mis sa ikka siin uuesti keeleteadust õpid" - ja võtaks lihtsalt selle arvelt neid insenäriaineid. Siin on nimelt nii, et kui suudad näidata, et oled mingit ainet juba varem õppinud, siis seda võtma ei pea.



See variant istub mulle paremini, sest praktikat (lõputöö asemel) tahaks teha küll (pärast käisin praktikate infotunnis, neid näikse mingi üsna hea süsteem siin paigas olevat, kõik kes tahavad üldiselt saavad kuhugi) Läksin siis koju, kirjutasin avaldusse kokku kõik oma keeleteaduse ained, mis ma viimase seitsme aasta jooksul võtnud olen, ja lisaks avaldasin soovi eemdaldada kognitiivteaduse aine. Selle programmi vaadates ilmnes, et neid asju olen ma juba erinevate varasemate asjade käigus suht õppinud; ja tundub ka asjalikum midagi keerulisemat õppida, kui uuesti kuulata, kui lahe ikka on kognitiivteadus(ed). See on valik-kohustuslik aine, teine võimalus oleks teisel semestril võtta mingit filosoofiakursust - ja nendest ma tean juba heaga eemale hoida.

Ja kusjuures see mul lasti ka eemdaldada - aga keeleteadust mitte. Programmijuht kirjutab, et ei, kolleeg generativist leiab, et minu varasemad ained siiski ei kata seda kõike, mida ta oma aines õpetab. Nojah, ainet hulgas oli mul ju teoreetiline süntaks küll, aga ma ju pidin esimeses loengus tutvustusringis oma suure suu lahti tegema ja tunnistama, et ma pigem kognitiivlingvistika koolkonnast pärinen. Kolmapäeval oli teine loeng, aga sinna ma ei läinud, arvates et mul selle ainega kogu moos on. Aga no hea küll, mõtlen ma (samas mõlguvad meeles pildid minimalismiloengust Ameerikas LSA suvekoolis - või pigem jutlusest), võib ju siis selle teise poolega ka tutvuda lähemalt. Täna nägin ühte neist kohalikest eks-keeleteadlastest, kes tolle lingvistikaaine esmaloengus käis (teised olid seda mullu juba võtnud ja said eemalduse). Küsib, et kas ma ka seda võtan. Ma siis seletan oma kurba saatust, ja et ju ma siis võtan. - "Tore, sest kolmapäeval olin ma seal loengus ainus inimene. Aga õppejõud küsis tegelikult, ega ma selle aine flaamikeelsesse varianti ei tahaks üle minna."

Noh, see saab küll huvitav olema.

Üks hoopis teistsugune fifty-sixty sitsueission viimasest poeskäigust: otsin moosi. Leian moosiriiuli, kus on peale paari kalli moosi ja paari kahtlaselt-odava moosi peamiselt Carrefour'i sildiga moosid. Purgisildil kirjas: marjamoos, 100 grammis kohta 50 grammi marju. Suhkrusisaldus: 60 per 100 gramm. Müstika...