Killukesi sellest, mida ma Belgias elades õppinud olen

Hakkasin ühel päeval loengust kodu poole sammudes mõtlema, et lisaks uutele akadeemilistele teadmistele olen siin õppinud ja teada saanud ka väga palju muud (kui saab üldse sellist vastandust akadeemiliste ja muude teadmiste vahel luua). Ma siis mõtlesin, et loen vähemalt mõne üksikugi neist teadasaamistest siin täiesti suvalises järjekorras ja kaootiliselt üles. Niisiis, selle pooleteise kuuga olen õppinud/teada saanud

Elektriline hingeküünal

Reedel tuli mõte et vaatamata tihedatele õpingutele võiks ikka vahelduseks välja sõita ka. Kuna mul oli poole seitsmeni kõnetuvastuse praks, siis jäi sõit pimeda peale, aga no ikkagi. Liisi oli välja vaadanud Leuveni lähedal asuva Horsti lossi - pärast mõningat keerutamist mööda väikseid äärelinna- ja külateid jõudsimegi kohale.

"Lingvistika." - "Aaaaa. Ok."

Vahepeal läks jälle peaagu särgiväel-soojaks.

Reedel oli kõnetuvastuse loengu esimene praks, kus pidi matlabis helijuppidega mängima ja toone genereerima. Üks harjutus oli luua puhas toon ja siis selle sagedust ja sämplite arvu varieerida; panin tähele, et kui sagedus on kas 2x väiksem või sama mis sämplite arv, siis läheb muidu sirge sageduse plott mingiks väga imelikuks ja heli on ka päris veider. Küsisin siis praksiassistendilt, et mis värk. See küsib vastu, et kas ma Nygquisti teoreemi tean? - Ei tea. Joonistab siis mulle mingi ploti paberile, seletab midagi matemaatilist ja kui ma ikka aru ei saa, kirjutab paberile mingi ruutjuurega ülesande, et no näed see on ju lihtne matemaatika, palju näiteks selle vastus siin on. - Ei tea. - Oot. Mis alalt sa tuled?

Ahvid, vol 2.

Noja ma siin siis maadlen jätkuvalt oma programmeerimiskeeltega...Kohati kammib ikka väga ära, näiteks üritasin konkreetselt tund aega aru saada, miks järgnev Prologi predikaat töötab.

Ahw(lus)

KU Leuven on küll kaugelt kõige kaootilisem ja segaorganiseeritum ülikool, kus ma õppinud olen (isegi võrreldes Viiniga)... Esimesel nädalal jäid ained ära ilma mingi (või väga lühikese) etteteatamiseta, õppejõudude vastavad sõnumid ei jõua kohale, mõni tund enne loengu algust muudetakse toimumiskohta ja eeldatakse et kõik tsekivad iga mõne tunni tagant õppeinfosüsteemi ja ülikooli meili, õppeprogramme ei saa kinnitada (siin ei piisa sellest, et ainetele ÕISis regada, keegi bürokraat peab selle ka kinnitama), seega programmijuht istub öösiti üleval ja kinnitab neid, (hingetõmbepaus),

Proton, Prolog ja Härra Bayes'i ebamoraalsed vanemad

Läksin siis ükspäev lõunapausi ajal võileiba ostma - Arenberg III kämpuses on koht (st see on ainus koht) kust saab suppi ja võileiba, lähim Alma on kaugemal lossipargis. Seisan pikka aega järjekorras, valin võileiva, seisan järjekorda, kus on kirjas, et "Cash & Proton", kuna sularaha polnud; teises järjekorras on ainult "Cash" - aga mul nüüd ju ilus sinine kohaliku KBC kaart taskus.

Lõbusaid jalgrattureid

Leuven on jalgratturite linn. Tundub, et enamik inimesi sünnib siin jalgratta seljas (küllap on see siinsetele emadele vähemalt sama valus kui Norra emadele, kelle lapsed sündivat suuskadel). Seetõttu on siinsed jalgratturid lihtsalt uskumatult osavad ja tihti ka väga lõbusad vaadata. Ma olen hakanud selliseid eriti meeldejäävaid rattureid alateadlikult n-ö koguma. Mõtlesin, et panen siis vahelduseks mõne hetkepildi siia ka kirja.

Politseinik ukselävel

Täna tegime tõsist koristuspäeva, sest eestuba oli meil jäänud sisse kolides kiirga kuidagi poolikult koristatud ja uut tolmu oli juba ka settinud. Majja tekkis ka uus elanik, see keegi tütarlaps, keda kooli alguses siin polnud - tuli välja, et pole tudeng ka. Koristame siis agarasti, kui heliseb uksekell, lähen vaatama, lävel seisab relvastatud politseinik, paberipakk käes, ja ütleb et tuli kellegi "mister Carjous'e" pärast. 

No oligi juba aeg. Siin on nimelt selline sisteem, et kui registreerid ennast linnakodanikuks, siis tuleb mõne aja pärast politseinik tsekkima, kas sa ikka elad seal, kus sa kirjutasid, et elad, ja ega sul seal peale sinu veel viiskümmend illegaalset immigranti äkki ei ela. Astus siis sisse, surus kätt ja palus endale tooli ja minu passi, võttis pastaka välja ja hakkas oma pabereid täitma. Üks retuusides migrant, veel linnaregistris käimata, mul muidugi toas seisis, loomulikult pandi siis nimi ka kirja ja lubati uuesti tulla, kui migrant ennast ka ära registreerib. Aga isenesest viisakas härra oli, tegi nalja ka ja siis läks minema.

Fifty-sixty sitsueission

Kaunis reedehommik.

Ma olen nüüd siis agarasti kõikvõimalikes ainetes käinud, et valida, mida endale valikuks võtta. Valikaineid tuleb vähemalt neli võtta - ent vahepeal selgus, et avalikus õppeprogrammis on pisike viga, kõrgema taseme programmeerimist ei tule varem-mitte-programmeerinud inimestel mitte asendada algkususega, vaid tuleb võtta mõlemad, algkursus üheks valikaineks. Aina enam tundub, et insenäridel - meie AI programm jaguneb nimelt kaheks valikuks, insenäri- ja arvutiteadus, ja keeletehnoloogia - on kohustuslike ainete hulgas palju põnevamad asjad, näiteks machine learning ja Bayes'i statistika. Läksin siis ükshommik pärast tehisintelligentsi loengut programmijuhi jutule, et äkki ma vahetas oma valiku hoopis ära (ja võtaks osa keeleaineid kt valikust valikainetena - ent mitte kõiki, iseäranis seda generatiivse lingvistika ainet). Programmijuht on meil selline täitsa mõistlik mees kusjuures. Seletas, et oleks põhimõtteliselt küll võimalik, kui nüüd kiiresti toimida - aga et praktikale minna on insenärimoodulist palju keerulisem, ja üldse võiks nii ka teha, et ma teeks avalduse osade keeleainete eemaldamiseks programmist - "mis sa ikka siin uuesti keeleteadust õpid" - ja võtaks lihtsalt selle arvelt neid insenäriaineid. Siin on nimelt nii, et kui suudad näidata, et oled mingit ainet juba varem õppinud, siis seda võtma ei pea.

Velo, Alma, Prolog, Java

Võtsin kolmapäeva hommikul ratta ja hakkasin kooli poole sõitma, kui sadula all käis mingi raks ja järsku oli kuidagi iseäranis ebamugav istuda. Vaatasin siis ühe foori ees oodates järele, üks jupp oli ära murdunud. Pärast hommikusi loenguid vurasin siis uuesti Velo'sse, kust ratas renditud, ja mis üksiti nagunii Heverlees on.

Tublid katoliiklased

Minu uue koduülikooli täisnimi on Leuveni Katoliiklik Ülikool, mida küll üldjuhul lihtsalt KU Leuvenik lühendatakse, eriti ingliskeelses kontekstis. Mingit nähtavat usuteemat muidugi enam ülikoolis alles pole, peale selle, et aasta alguses rongkäigus käivat teoloogiaprofessorid kõige ees kuuldavasti, ja siis teised professorid nende järel - aga seda olla ka arutatud nüüd, et ehk peaks muutma. Lisaks olen ma tähele pannud, et auditooriumides on kuskil eesseinas väiksed tagasihoidlikud puust ristikesed, ja needki sümmeetrilised + kujuga. Ükspäe leidsin mingi ülikooliga seotud keeletandemi süsteemi lehe ja regasin end sinna, mõeldes, et ilmselt keegi siin vahetusest eesti-flaami pole huvitatud, aga no proovida ju ikka võib; Leipzigis ma ju isegi leidsin ühe sellise. Ankeeti täites tuli muuhulgas märkida, millal sul aega on - ja kas tubli katoliiklane võib pühapäeval tööd teha? Muidugi mitte.

Tütarlapsed käpuli munakivel

Esmaspäeva õhtul oli niisiis kursuse istumine, mille üks kohalikest oli kokku kutsunud. Täitsa tore oli, umbes kümmekond inimest ilmus, istusime mingis pubis ja ajasime juttu. Üksiti sai muidugi Belgia õllesid degusteeritud - neid on siin ikka igasuguse maitse ja värviga. Huvitavaid teadmisi ka: Belglastel on üldiselt kolm eesnime: oma nimi ja ristivanemate nimed, meestel siis järjekorras ristiisa-ristiema ja naistel vastupidi, kolmas nimi tihti lühendatakse nimetäheks, ja eriti siis, kui vastassoost ristivanema nimest ei saa oma soo varianti teha, a la Martina > Martin jne. Aga vahel pannakse neljandaks mõni vanavanema nimi, näiteks minu kõrval istunud tütarlapse neljas nimi oli tema vanaisa oma - ent seda id-kaartile polnud pandud, kuigi kuskil paberil olla olemas. Ja kusjuures ristivanemate saamiseks pole vaja last ristida, need lihtsalt pannakse kirja. Teisel pool kõrval istus iraanlane, seega üht-teist Iraani kohta sain ka teada (müstiline maa!).