Luksemburg (ja Brugge ja natuke veel Vallooniat)

Et veel ära kasutada viimaseid päevi Kesk-Euroopas, oleme teinud mõned sõidud. Kõigepealt: pühapäeval Brügge, sest sinna pole siiani jõudnud, ja kõik kohalikud ütlevad, et seal peaks ära käima. Eks ta natuke turistikas oli, aga kena vanalinn, palju väikseid tänavaid ja käike, kanaleid ja šokolaadipoode. Esmaspäev-teisipäev-kolmapäev: Luksemburg (ja kogemata vahepeal Prantsusmaa - sealt kaudu viis otsem tee). 

Vaade Dinanti kindluse müürilt linnale

Luksemburgi sõitsime Kesk-Valloonia kaudu, käisime Dinantis, ja selle kindluses, kuigi kindlusesse sai ainult (loomulikult prantsuskeelse) giidiga. Põhilised väljapanekud koosnesid veidrate parukatega mannekeenidest ja mõnedest relvadest; müüridele mis oleks võinud põhiline atraktsioon sai ainult paaris kohas. Kena vaade siiski.

Jep...

Edasi viis tee korraks läbi Prantsusmaa nurgakese, kus sõitsime läbi Givet' linnakese. Linna kohal seisis taas kindlus, aga ühtegi silti ei viidanud, kuidas selle juurde saada. Lõpuks leidsime ise tee, ainult et avastada et kindlus kuulub Prantuse armee erivägedele, okastraat ja trellitatud väravad ja puha. Teisel pool jõge paistis ka mingi tornike, sõitsime selle juurde, sinna sai ligi küll, kui natuke künka otsa kõmpida. Lakoonilise sildi järgi 16.-17. sajandist; katus oli küll peal, aga ukseaval oli võre ees. Prantslased (sh valloonlased) pole just teabmis osavad oma vanaaegsete vaatamisväärsuste eksponeerimisel).

Ööbisime ühes kiirteeparklas Valoonias, hommikul käisime Bouillioni kindluses, kuhu varem juba oli olnud plaan minna. Päris suur kindlus, kolmest küljest jõega piiratud ja teravale kaljule ehitatud (osad koridorid ja ruumid olid otse kaljusse uuristatud). Vahepeal oli õue peal mingi jahilindude näitamine ka. Mannekeene oli minimaalselt.

Supipotike. Taustal suurhertsogi palee.

Lõuna paiku sõitsime Luksemburgi, esimese asjana võtsime paagi täis, sest seal on bensiin praegu ainult 1,36. Sättisime auto Luksemburgi (linna) raudteejaama juurde parklasse ja jalutasime kesklinna, vaatasime mõned vaatamisväärsed kohad üle ja sõime hertsogipalee ees suppi, ja magustoiduks sellist šokolaadijooki, kus pannakse šokolaadikuubik (mida oli miljon valikut) pulga otsas kuuma piima sisse. Palee ise pole teabmis palee mõõdus, linnas on isegi mitu hoonet, mis omajagu rohkem kuningriigipärasemad välja näevad.

Millise kuningliku lõustaga kaarti saata soovite? Soovitame seda, kus kõigil on teksad ja valged särgid, ja mille peale pole üldse kirjutatud "Vaprad ja ilusad, hooaeg 17".

Luksemburgi kesklinn.

Vaade kesklinna äärelt teisele poole vallikraavi.

Õhtul sõitsime piki Moseli jõe orgu; plaan Luksemburgi poolel jõeäärset teed mööda külakesi pidi sõita ent kaua ei toiminud: järsku silt ees, teetööd, déviation-silt näitab et pööra vasakule külla sisse. Nii. Edasi midagi ei näita, mingi natuke suurem tee tundub et viib üldse risti muus suunas orust eemale. Aga väiksed teed viivad piki mäekülge piki orgu. Osadel on keelumärgid ees, et ainult agricole-masinad võivad sõita, osadel mitte. Esimene käik sisse ja mäkke, sõidul sattusime mõnede väga kenade vaadete peale, ent lõpuks jõudsime kohta, kus tee läks järjekordsest külast uuesti mäkke, ent esimesel ristmikul olid igal pool keelud ees, jõeäärne tee oli ka kinni. Otsustasime siis, et aitab kah, läheme õhtule, sõitsime orust välja kiirteele ja sättisime taas autokardinad üles. Õhtusöögiks sõime Prantsuse rosina-kitsejuustu, Belgia maasikaid ja jõime kohalikku Cremant'i.

Hommikul hakkasime tagasi sõitma, peatusime Coo kose juures ja Tongerenis, kus väikse jalutuskäigu tegime. Linnas olid akendel väiksed kuulutused, et pidupidu, 2016 tuleb neil mingi rongkäik. Seal linnas vist ei toimu eriti tihti midagi...? Katedraalis oli täpne kava üleval: 03.07.2016 kell kolm hakkab kiriku juurest risti kandmise rongkäik, kõrval olevalt ekraanilt oli näha, et osalevad kostümeeritud piiblitegelased ja palju rahvast. Muuhulgas oli jumalaema kuju ees lauakesel kiri, et palvetagem kevadisi eksameid tegevate tudengite eest. Kirikutega on see huvitav asi, et alati kui mõnes uues kohas sisse astud, näed midagi kohale omapärast.

Paganlik rahvuskangelane Ambriorix Tongereni katedraali vastas.