Luksemburg (ja Brugge ja natuke veel Vallooniat)

Et veel ära kasutada viimaseid päevi Kesk-Euroopas, oleme teinud mõned sõidud. Kõigepealt: pühapäeval Brügge, sest sinna pole siiani jõudnud, ja kõik kohalikud ütlevad, et seal peaks ära käima. Eks ta natuke turistikas oli, aga kena vanalinn, palju väikseid tänavaid ja käike, kanaleid ja šokolaadipoode. Esmaspäev-teisipäev-kolmapäev: Luksemburg (ja kogemata vahepeal Prantsusmaa - sealt kaudu viis otsem tee). 

Mootorratturrändurid, Punaste Kuradite võidukäigu lõpp ja Puudutus

Eelmisel nädalavahetusel käisid meil Kaie ja Martijn - mootorraturrändurid otse siitsamast piiri tagant, Hollandist. Esimesel päeval käisime Brüsselis, mis oli üsna omaette elamus juba sellepoolest, et sel päeval peeti maha Belgia-Argentiina jalgpallimäng, mis oli toonud Brüsselisse hulga Punaste Kuradite (Red Devils - Belgia koondise nimetus) fänne oma punaste särkide, must-kollane-punaste parukate, pasunate ja kogu muu atribuutikaga. Kusagilt oli mulle justkui meelde jäänud, et kesklinnas peaks toimuma suurel ekraanil mängu ülekanne. Viimast me siiski ei näinud, küll aga olid kõik endast lugupidavad välikohvikud pannud üles väiksemad ekraanid, mida jälgisid summades nii inimesed, kes midagi tellinud olid, kui ka need, kes lihtsalt niisama möödakõndides sealsamas platsi olid võtnud. Päris paljud fännid jõlkusid aga lihtsalt Grand Place´il ringi, hõikusid ja puhusid pasunaid.

Pärast jaani

Nagu Andres juba kirjutas, olid meil vaatamata Eestist eemalolekule ja minu katkisele käele täitsa vahvad ja muhedad jaanid. Ikka grillimise, salati ja õllega. Ainult ilm oli ebajaanilikult soe ja ilus.

Teine Brüssel

Täna  tegime Brüsseli-päeva. Liisi on nüüd sisuliselt mitteametlikult atesteeritud Brüsseli-giid, oma mitmete pealinna-käikude järel, seega kaarti palju enam vaja ei läinudki. Plaan oli minna loodusloo-muuseumi dinosauruste konte vaatama (ilmselt midagi sellist, mida deidinippide all toodaks välja halva vastunäitena). Täitsa huvitav oli, aga võibolla isegi huvitavamad olid elusad peletised akvaariumides muuseumi ülakorrusel - igasugu mitme- ja paljujalgsed. 

Proklamatsioon: vahel kaotad, alati õpid

Läbi! Või siis mitte päris. Eelmise nädala neljapäeva pärastlõunal oli Arenbergi lossiõues "proklamatsioon", ehk midagi lõpuaktuse taolist. Aktuse osa seisnes selles, et loeti kiiresti ette, kes lõpetavad (hinnete avaldamist netis - ehk "deliberatsiooni" - polnud selleks ajaks veel toimunud, seega väike üllatusmoment), ja pärast võis minna ja programmijuhi käest oma paberi võtta (kuigi ametlik diplom saadetakse tagantjärele). Kõiki programmi inimesi kaugelt kohal polnud, aga need kes olid, olid parekondadega; mitmed insenärid kaitsevad lõputööd sügisel ja mõnel oli ette teada, et sügisel järeleksameid on. Ma ettenägelikult oma paberit ei võtnud, ja hea oli ka, sai rahus veini limpsida ja inimestega juttu ajada.