"Really, it's just a fancy name for this simple diagram here," seletas professor machine learningu loengus juulikuus LSA suvekoolis diagrammi kohta, mis punktide vahelisele alale piirid tõmbab ja seega uutele puntktidele klastrid valib. Sel nädalal jõudis siinne samanimeline aine ka sarnaste teemade ja meetodite juurde, seega ma isegi sain loengus enamjaolt aru, mis värk on. Valimist on vahepeal ka muis asjus ette tulnud.
Näiteks tõenäosuse-aines ei ole samas enam eriti üldse aru saanud, mis toimub; kuni selleni välja, et õppejõud oli programmijuhile maininud, et tal mingi kuupealt-matemaatikakõrva-peale-kukkunud tüüp loengus käib (seal on mingi tagasisidegrupp iga kord pärast loengut, ma olen siis paaris kohal käinud ja ausalt öelnud, et keeruliseks kipub). Programmijuht, keda ma pean siinses päevaraamatus vist juba kolmandat korda teenitult normaalseks meheks nimetama, kirjutas mulle vahepeal siis meili, et kuule, sa vist ikka poleks pidanud seda ainet võtma, tahad ma regan sul selle aine maha. Ma muidugi kaua ei mõelnud ja valisin lihtsama vastupanu tee - peamiselt sest kui eksameid läbi ei saa, siis ei lubata praktikale kevadel. Aga kokkuvõttes (teemal kuidas oktoobri alguses oli väga karm teema, et kõik oma ained enne programmikinnitamise tähtaega paika saaks), igal pool on omad õppetoolitädid (mõnes kohas nad lihtsalt ilmuvad suitsetavate kokakoolalembeliste tehisintelligentsiteadlaste kujul).
Praktika tõotab nimelt tulla huvitav - nüüd tulid just praktikabaaside pakkumised; tundub, et need jagati umbes nii, et igaüks meist keelemoodulis sai umbes kolm pakkumist. Osad on konkreetsed projektid, osad üldised, ju neid viimaseid siis jaotati. Mulle tuli kaks Gentist - inglise-eesti masintõlkemasina hindamine ja parandamine (väike dejavu eelmise postituse postscriptumiga) ja mingi grammatikaosa formaalse (context-free) grammatika kirjutamine; siis eesti ja soome keelemudelite täiendamine (selle kohta täpsemat kirjeldust polnud, ilmselt ka midagi formaalse grammatikaga), ja üks üldine Leuvenist, arvutiteaduste instituudi keele- ja infoprotsessimise uurimisgrupilt. Mõnes mõttes raske valida, aga see esimene variant näib vähemalt esialgu kõige huvitavam. Omaette põnev ka, et keegi siin väikeste smugrikeeltega tegeleb - ja mitte ainult ei tegele, vaid teenib - need kaks esimest pakkumist on erafirmad.
Esmaspäeval oli üks tore üritus, nimelt üks kursaõde kuulutas enda juures väikse istumise välja. Võtsin kostiks kaasa merekivikesi (peamiselt sõin neid pärast ise). Kohal oli peamiselt programmi keeleteaduse-poole rahvas, aga ka näiteks paar eelmise lennu tüüpi, kes teisele aastale olid jäänud. Muuhulgas sain teada, et professoorius Lemmens (kellega ma olen juhtumisi varem kokku puutunud Illegaardis ja saunast lumme hüpates) on päris mitme siinse rootsikeeleõpetaja olnud.
Neljapäeval oli Halloween, mida siinmail muidu ei pidavat väga tähistatama, aga meie tänava selts (siin on midagi analoogset Supilinna seltsile, pealtnäha) kleepis ustele sildid, et no me ikka tähistame, seega õhtul jooksid kostümeeritud lapsed ringi ja nõutasid uste taga kommi (õnneks Liisi oli natuke mingeid ostnud ka; osad panin ma ise nahka, olles kostümeeritud tulin-just-kahepooletunnisest-tehisintelligentsi-praktikumist-ja-nüüd-tõmbun-dressides-kerra-kolliks). Jalutasime ka natuke hiljem, tänavanurgal pakuti kõrvitsasuppi, saime natuke kohaliku tädiga ka juttu ajada.
Reedel - siin oli mingi püha, seega vaba päev - käisime Brüsseli taga asuvas rahvuslikus botaanikaaias, mis on üks suur-suur park, kus asuvad erinevad aiakesed (nüüd küll juba pisut närbunud), metsatukad, mõned naljakad puud, paar troopilist kasvuhoonet ja üks loss. Lõunapaiku jõudsime, ja jalutamist jätkus kuni seitsmese sulgemiseni välja; siis sõitsime Grimbergenisse ja käisime kohalikus kirikus, mis väljast nägi lihtsalt suur välja, aga seest oli ikka eriti uhke - katoliiklus kõiges oma kullas, karras ja müstikas. Pärast tulime koju ja röstisime ahjus kastaneid, viininostalgia ja nii.
Ja just sain valmis oma ICNGL'i kogumiku artikli stylesheeti järgi vormistatud trükivalmis variandi (näide kui kiiresti asjad akadeemias käivad: konverents oli 2012 kevadel, artikli kirjutasin sügisel, review tuli 2013 kevadel, proofreading kuu aega tagasi). Ma mõtlesin kevadel meie tudengikonverentsi proceedingukogumikuga tegeledes, et näe ESUKAl on nagu suts hägune style sheet, võiks selgem olla kohati - võtan sõnad tagasi, linguae&litterae sarja omaga võrreldes on ESUKA oma täeliku loogilise täpsuse ja informatiivsuse tippteos.