Jaanilaupäeva hommikul ärkasin üles, võtsin välja filosoofilised artiklid ja hakkasin lugema. Sest ma armastan filosoofiat. Või siis sest lõuna ajal oli eksam, milleks juba nädal aega olin lugenud. Aga õhtuks oli asi läbi, panime Liisiga ühekordse grilli üles, korkisime Leffed lahti ja grillisime isetehtud calvadose--sibula-õuna-marinaadis kana. Ja pärast öö aegu vaatasime üheksakümnendate sarju juutuubist. Lõbus. Ühekordne grill osutus lausa kahekordseks, sest kõht sai täis ja süsi veel jätkus, seega teisipäeva õhtul tegin grillikarpi väikse oksadest lõkke ja sain söed uuesti põlema, ning ülejäänud kana läks peale. Väga hea oli. Ööhämaruses laperdasid pärast mõned nahkhiired.
Kolmapäeval tegime koristuspäeva sest Liisil oli külalisi oodata, neljapäeval tegin ettekannet ja reede hommikul käisin sellega kaitsmisel. Siin on makakaitsmised nähtavasti hulga väiksemad ja vähemtseremoniaalsed, lilli ei tooda, ruumis on juhendaja, promootor (lisajuhendaja) ja oponent, ja keeletehnoloogia alaprogrammi juht; need kursakaaslased kel samal hommikul olid veel ka. Publikule küsimisevõimalust ei anta. Toimus ühes väikses vene keele klassis (arvutilingvistika ja slavistika keskused on samas majas). Läks vist enam-vähem. Rääkisin ära, mis tehtud sai ja mida mitte (projekti viimane faas jäi läbimata, sest see üks oluline programm mida ma pidin kasutama ei töötanud). Firmapoolne (põhi)juhendaja ei suvatsenud kohale tulla, oli saatnud ühe tsiki kontorist (kes iseenesest oli tore ja sõbralik), see siis luges tema paar küsimust ette. Promootoril küsimusi polnud, oponent küsis paar lihtsat küsimust. Pärast läksime kursavendadega Domusesse sööma ja õlut jooma; see üks tüüp oli ka kes oli lisaaasta võtnud, et Iirimaal Maikrosoftis aastast praktikat teha. Pärast läksime Liisi ja Tartust külla tulnud Kadi ja Ukuga kohvile (näljasematel lõunale). Nüüd peaks tehisintelligentsi järeleksamiks õppima hakkama.
Teel kohvile sattusin nägema järgnevat sürreaalset stseeni. Tänavakohvik väikse tänava peal. Teise korruse aken on lahti, sealt kargab välja paks bulldog, maandub kellegi india-olemisega härrasmehe lauakesele, härral lendavad prillid eest ja raamat käest, serviis lendab kildudeks, metallist laud laguneb tükkideks, koer lonkab minema, keegi maikaga vanamees korjab koera sülla ja paneb plehku. Kelner kargab välja, vaatab ringi, korjab härra prillid üles, küsib mis juhtus. Härra osutab taeva poole ja seletab midagi. Inimesed ümberringi vaatavad nõutult.