Uus kodu
Ühel vihmadusel reedel ületasime Belgia Kuningriigi piiri. Öö varjus saabusime Leuvenisse ja kolisime ajutisse korterisse. Laupäeval käsin QITL5 konverentsil, kus muidugi, väike-lingvistika-maailm, kolm tuttavat nägu kohe ees oli.
Elamise leidsime kokkuvõttes üsna lihtsalt. Paari kohta käisime vaatamas ja kolmandasse jäime, kuna iga lisaöö majutuses oleks 50 euri rahakotist röövinud. Seega meie uus elukoht on nüüd Leuveni idaosas, väljaspool ringi, Kessel-Lo's Kuninganna Astridi tänaval. Maja on kena aga korter tahtis päris põhjalikku koristamist, lisaks käisime Ikeas ja ostsime paar mööbli-, lambi- ja vaibatükki juurde (Ikea asub Brüsseli külje all, seal teretavd kassanäitsikud juba bonjour'iga). Kööki jagame kolme flaamlasega, üks peaks veel juurde tulema; vannituba on ka eraldi aga sisuliselt enda oma, ja flandria piimanägu-noormehed väga suured kokad (ega nõudepesijad) just pole (sh arutavad et omanik peaks ikka koristaja palkama ja et tasub ikka jah pigem väljas süüa) aga tunduvad esialgu muidu toredad.
Registraat
Üliõpilaseks saamiseks tuleb minna registraadi juurde, mis asub Leuveni kauni vanalinna südames, ja mida oli orientatsiooninädala algul lihtne leida, sest selle uksest lookles välja pikk rebastesaba. Huvitav tähelepanek: Belgia esmakususlased tulevad üldjuhul end üliõpilaseks registreerima pmst ema või isa käe otsas.
Pärast ostsime punavalgeruudulises paberis pikasaia võileiba ja jalutasime mugides, sest ühtegi niisama pinki Leuveni kesklinna kitsastel tänavatel eriti pole.
Brüssel
Kolmapäeva pärastlõunaks pidin ilmuma Flaami Haridusministeeriumisse, kus stipendiumiandja edasist infot pidi andma. Peale minu oli seitse inimest veel, paar ameeriklast, paar aasialannat, mehhiklane, lätlane ja veel üks eestlane. Päris väsitav oli, vist kolm-neli tundi jutti, meie eest vastutav bürokraadihärra rääkis poolkinniste silmadega tohutul kiirusel sajast asjast, mida kõike siin elades vaja teada, ja püüdis oma parima anda, et me neis asjus ei feiliks. Peamine nõuanne: kui kukud, siis kuku käe peale, mitte näo peale, sest käeluumurru puhul on tervisekindlustuse (stipiga on see kaasas) omavastutus väiksem ja kui hamba välja kukud - siis mine pigem tagasi oma kodumaale hambaarsti juurde. Pidi ka andma allkirja, et nõustume stipendiumi tingimustega, viimane klausel, punkt 9, märkis muuhulgas, et me nõustume mitte Belgia iseseisvust ohustama ja mässe alustama ja peaks sisuliselt hoiduma sõja korraldamisest. Eks ma siis püüan oma parima anda...
Liisi tuli ka ja seikles niikaua linnas, pärast jalutasime koos ka ja sõime rahvusteatri ees kunstilist šokolaadi.
Orientatsioon
Enne kooli algust oli orientatsiooninädal. Kõigile üritustele just ei jõudnud, korteriotsingud ja kolimised võtsid piisavalt aega. Ühele ekskursioonile jõudsime, kus üks entusiastlik tädi meid läbi vihmase linna viis ja seletas lühidalt pidepunkte nagu seitse korda kokku kukkunud kirikutorn, rattavargused, beguiinid, fakbaarid ja miks flaamid nii palju õlut joovad (halb köök ja/või halb ilm). Nädalavahetusel olid fakulteetide üritused, ma siis seal käisin ja Liisi Erasmuse piknikul. Insenärid olid igasugu üritusi plaaninud, reedel oli infoloeng välistudengitele ja selle järel orienteerumisvõistlus Heverlee kämpuse peal. Vahepeal pidi olema lõunapaus, aga kõigepealt tuli tund aega murul seista ja võileiba oodata. Õnneks sai igasuguste kirjute tegelastehga jutu peale vahepeal, seega oli midagi teha. Orienteerumine oli üsna veniv, aga sai jälle juttu ajada tee peal. Kusjuures meie võistkond tegelikult võitis (spordisaavutused meil just suurimad polnud, aga see inimpüramiid Arenbergi lossiplatsil oli päris kõrge ja guugeldatud viktoriinivastused üsna täpsed), saime kõik KU Leuveni tassid auhinnaks. Laupäeval oli õhtul osakonna fakbari* keldris Cantuse õppeklass. Lühidalt: Cantus on korbitaoline ühislaulmine, kus on seenior (ja tema kaaskondlased), kes käsutab ladina keeles, mida laulda, millal tõusta, ja millal õlut juua, iga kord juues tuleb formaalselt seeniori ja teisi tervitada. Seenior täpsustab, kuidas juua: kas ad libidum (soovi järgi) või ad fundum (põhjani). Esimest varianti kasutas ta täpselt ühe korra. WC'sse minekuks tuleb koostada vastavalt vormile vastav luuletus. Iga formaalsuse vastu eksimise eest karistatakse (rohkemate fundumitega üldiselt) Minu luuletus seeniorile ei meeldinud, seega näidustati mulle fundum hülge kombel (järgmised õnnetud said känguru ja ahvi, kui ma õieti mäletan). See õhtu ei lõppenud graatsiliselt.
Pühapäeva õhtul oli sama insenäritundegiorganisatsiooni (VTK) grillpidu, ehk lossi varjus kottpimedas vinske liha järamine, pärast seda fakbari avamispidu, kus oli täitsa ok bänd.
*Selgituseks, fakulteedi tudengite (poolt peetava) baari lühend on 'fakbar'; ilma naljata. Meie oma nimi on vist 't Elixir.
Miks oli kasulik viis aastat tagasi poola keele suvekursusel käia
Sest minul õnnestus hajameelsusest oma deebet ära blokkida ja kui me laupäeval poodi tahtsime minna ei võtnud järsku ükski sularahaautomaat Liisi kaarti vastu. Kuna plaan oli minna laopoodi kus kaardiga maksmine küsitav tundus, läksime mingisse bensujaama küsima, et kas kuskil veel mõni rahaautomaat leidub. "Hi, do you speak English?" - "No." - "OK, bye." "A Polski?" - "Tak!" Ehk siis õnnestus mingis vene-poola-inglise segalektis ära seletada, mis vaja. Tädi sellepeale, et pole probleemi, minult saab. Näitas et pistku kaart kaardilugejasse, küsis summat ja saimegi oma raha kätte, dziękuję!
.jpg) |
| Kohustuslik pilt linna suurimast nukumajast. |
Elamise leidsime kokkuvõttes üsna lihtsalt. Paari kohta käisime vaatamas ja kolmandasse jäime, kuna iga lisaöö majutuses oleks 50 euri rahakotist röövinud. Seega meie uus elukoht on nüüd Leuveni idaosas, väljaspool ringi, Kessel-Lo's Kuninganna Astridi tänaval. Maja on kena aga korter tahtis päris põhjalikku koristamist, lisaks käisime Ikeas ja ostsime paar mööbli-, lambi- ja vaibatükki juurde (Ikea asub Brüsseli külje all, seal teretavd kassanäitsikud juba bonjour'iga). Kööki jagame kolme flaamlasega, üks peaks veel juurde tulema; vannituba on ka eraldi aga sisuliselt enda oma, ja flandria piimanägu-noormehed väga suured kokad (ega nõudepesijad) just pole (sh arutavad et omanik peaks ikka koristaja palkama ja et tasub ikka jah pigem väljas süüa) aga tunduvad esialgu muidu toredad.
Registraat
.jpg){kind=link}
 |
| Mida kõike võib leida äsjaüüritud korterit koristades... |
Pärast ostsime punavalgeruudulises paberis pikasaia võileiba ja jalutasime mugides, sest ühtegi niisama pinki Leuveni kesklinna kitsastel tänavatel eriti pole.
Brüssel
Kolmapäeva pärastlõunaks pidin ilmuma Flaami Haridusministeeriumisse, kus stipendiumiandja edasist infot pidi andma. Peale minu oli seitse inimest veel, paar ameeriklast, paar aasialannat, mehhiklane, lätlane ja veel üks eestlane. Päris väsitav oli, vist kolm-neli tundi jutti, meie eest vastutav bürokraadihärra rääkis poolkinniste silmadega tohutul kiirusel sajast asjast, mida kõike siin elades vaja teada, ja püüdis oma parima anda, et me neis asjus ei feiliks. Peamine nõuanne: kui kukud, siis kuku käe peale, mitte näo peale, sest käeluumurru puhul on tervisekindlustuse (stipiga on see kaasas) omavastutus väiksem ja kui hamba välja kukud - siis mine pigem tagasi oma kodumaale hambaarsti juurde. Pidi ka andma allkirja, et nõustume stipendiumi tingimustega, viimane klausel, punkt 9, märkis muuhulgas, et me nõustume mitte Belgia iseseisvust ohustama ja mässe alustama ja peaks sisuliselt hoiduma sõja korraldamisest. Eks ma siis püüan oma parima anda...
 |
| Keskajabrüssel |
 | |
| Magusbrüssel |
 |
| Eurobrüssel |
Orientatsioon
Enne kooli algust oli orientatsiooninädal. Kõigile üritustele just ei jõudnud, korteriotsingud ja kolimised võtsid piisavalt aega. Ühele ekskursioonile jõudsime, kus üks entusiastlik tädi meid läbi vihmase linna viis ja seletas lühidalt pidepunkte nagu seitse korda kokku kukkunud kirikutorn, rattavargused, beguiinid, fakbaarid ja miks flaamid nii palju õlut joovad (halb köök ja/või halb ilm). Nädalavahetusel olid fakulteetide üritused, ma siis seal käisin ja Liisi Erasmuse piknikul. Insenärid olid igasugu üritusi plaaninud, reedel oli infoloeng välistudengitele ja selle järel orienteerumisvõistlus Heverlee kämpuse peal. Vahepeal pidi olema lõunapaus, aga kõigepealt tuli tund aega murul seista ja võileiba oodata. Õnneks sai igasuguste kirjute tegelastehga jutu peale vahepeal, seega oli midagi teha. Orienteerumine oli üsna veniv, aga sai jälle juttu ajada tee peal. Kusjuures meie võistkond tegelikult võitis (spordisaavutused meil just suurimad polnud, aga see inimpüramiid Arenbergi lossiplatsil oli päris kõrge ja guugeldatud viktoriinivastused üsna täpsed), saime kõik KU Leuveni tassid auhinnaks. Laupäeval oli õhtul osakonna fakbari* keldris Cantuse õppeklass. Lühidalt: Cantus on korbitaoline ühislaulmine, kus on seenior (ja tema kaaskondlased), kes käsutab ladina keeles, mida laulda, millal tõusta, ja millal õlut juua, iga kord juues tuleb formaalselt seeniori ja teisi tervitada. Seenior täpsustab, kuidas juua: kas ad libidum (soovi järgi) või ad fundum (põhjani). Esimest varianti kasutas ta täpselt ühe korra. WC'sse minekuks tuleb koostada vastavalt vormile vastav luuletus. Iga formaalsuse vastu eksimise eest karistatakse (rohkemate fundumitega üldiselt) Minu luuletus seeniorile ei meeldinud, seega näidustati mulle fundum hülge kombel (järgmised õnnetud said känguru ja ahvi, kui ma õieti mäletan). See õhtu ei lõppenud graatsiliselt.
Pühapäeva õhtul oli sama insenäritundegiorganisatsiooni (VTK) grillpidu, ehk lossi varjus kottpimedas vinske liha järamine, pärast seda fakbari avamispidu, kus oli täitsa ok bänd.
*Selgituseks, fakulteedi tudengite (poolt peetava) baari lühend on 'fakbar'; ilma naljata. Meie oma nimi on vist 't Elixir.
 |
| Üks orienteerumise punkt oli Arenbergi loss. Parasjagu lähenes väravasillalse too seltskond, viikingikiivrid peas. Silla alt tulid meremehed juba jalgsi välja... |
 |
| Minu uus akadeemiline kodu - Arenbergi III kämpus Heverlees. |
Miks oli kasulik viis aastat tagasi poola keele suvekursusel käia
Sest minul õnnestus hajameelsusest oma deebet ära blokkida ja kui me laupäeval poodi tahtsime minna ei võtnud järsku ükski sularahaautomaat Liisi kaarti vastu. Kuna plaan oli minna laopoodi kus kaardiga maksmine küsitav tundus, läksime mingisse bensujaama küsima, et kas kuskil veel mõni rahaautomaat leidub. "Hi, do you speak English?" - "No." - "OK, bye." "A Polski?" - "Tak!" Ehk siis õnnestus mingis vene-poola-inglise segalektis ära seletada, mis vaja. Tädi sellepeale, et pole probleemi, minult saab. Näitas et pistku kaart kaardilugejasse, küsis summat ja saimegi oma raha kätte, dziękuję!
Minu esimene koolipäev
Oli teisipäeval. Esmaspäeval oli kolmetunnine infosessioon, millele järgnes vastuvõtt kus sai veini ja lõhevõileibu ja avastada, et ma pole kursusel ainus (eks)-lingvist, lausa terve trobikond kohalikke on ka "yea I wanted to learn something useful". Aga jaa, esimene koolipäev - algas üheksa hommikul. Pool tundi hiljem polnud õppejõudu ilmunud. Hakkas igav, läksin retseptsioonilauda küsima. Tädid õppejõudu kätte ei saa, mingit märget ärajäämise kohta pole; programmidirektorit ka kätte ei saa, sest tal olla loeng. Läksin siis tagasi saali ja ütlesin inimestele edasi ning asusin ise ka astuma - programmijuht tegi maja ees suitsu. Aga kusjuures seda õppejõudu pole eilseni kätte saadud, kadunud. Täna lendasin hilinedes ratta seljas pärastlõunasesse machine learningu ainesse, otsisin Arenbergi campuses C-hoone üles (õppehooned on märgistatud alfabeetiliselt, aga mingil müstilisel põhjusel pole tähestiku järgi reas, vaid üsna segamini), ronisin teisele korrusele - sellist ruumi pole. Lõpuks sattusin ühe mitte-välistudengi otsa, kes seletas, et selles hoones on kaks sissepääsu, vahekäiku pole, teine on üldse teisel pool, ja see ruum on seal. Nii! Jõudsin kohale, ukse peal tulid mingid VTK tüübid vastu ja teatasid et loengut pole. Kuskil mingit teadet polnud, aga ÕISi tunniplaanist oli see tõepoolest pärast kadunud. Hommikul oli cognitive science ja sissejuhatus lingvistikasse (alustades täitsa Paninist ja indoeuroopa keelkonnast jms), mis on mõeldud insenäridele, seega selle võiks põhimõtteliselt millegi kasulikumaga asendada... ent õppejõuhärra ütles kohe ära, et see kursus keskendub edaspidi ainult generativismile, seega ehk oleks siitki midagi õppida...(?)
Rattaliiklus
Ma olen elanud linnades kus on autoummikud, ja ma olen elanud linnades, kus metroodes on inimummikud - see on esimene linn, kus tipptunnil on linnas rattaummikud, pasuna asemel lastkase kella ja rusika viibutamise asemel naeratatakse. Ja kui ma teisipäeval raudteejaama juures linnahallis käisin kodanikuks registreerimas, siis panin ratta kõnnitee all asuvasse parklasse, mis võttis aega, sest parkimiskohta pidi kaua otsima - ja parkla ulatus nii kaugele, kui silm seletas.
Oma kaherattalise sain Velo'st, mis on kohalik rattaid müüv-rentiv-remontiv MTÜ, maksin aasta eest rendi ette ja olemas.
Piim
Eile käisime suures Carrefour'i hüpermarketis söögiostingul. Piimalett on igavene pikk ja kirju - aga pole mitte külmlett, vaid tavaline riiul. Kui ostad 6, saad 2 tasuta, teatab pakkumine. Tegin seitse ringi ümber külmlettide ja küsisin umbkeelselt poeinimeselt. Ei, peale nende muud piima pole. Lõpuks leidsin ühe sordi, mis säilib "ainult" selle vana-aasta õhtuni. Eelmistes poodides on õnnestunud see üks frishmelk'i pakk ikka üles leida, aga näib et see on luksuskaup...
Ma olen elanud linnades kus on autoummikud, ja ma olen elanud linnades, kus metroodes on inimummikud - see on esimene linn, kus tipptunnil on linnas rattaummikud, pasuna asemel lastkase kella ja rusika viibutamise asemel naeratatakse. Ja kui ma teisipäeval raudteejaama juures linnahallis käisin kodanikuks registreerimas, siis panin ratta kõnnitee all asuvasse parklasse, mis võttis aega, sest parkimiskohta pidi kaua otsima - ja parkla ulatus nii kaugele, kui silm seletas.
Oma kaherattalise sain Velo'st, mis on kohalik rattaid müüv-rentiv-remontiv MTÜ, maksin aasta eest rendi ette ja olemas.
Piim
Eile käisime suures Carrefour'i hüpermarketis söögiostingul. Piimalett on igavene pikk ja kirju - aga pole mitte külmlett, vaid tavaline riiul. Kui ostad 6, saad 2 tasuta, teatab pakkumine. Tegin seitse ringi ümber külmlettide ja küsisin umbkeelselt poeinimeselt. Ei, peale nende muud piima pole. Lõpuks leidsin ühe sordi, mis säilib "ainult" selle vana-aasta õhtuni. Eelmistes poodides on õnnestunud see üks frishmelk'i pakk ikka üles leida, aga näib et see on luksuskaup...