Kolmas vähemus

Käisime reedel esimest korda pesumajas - asub meie majast mõnisada meetrit õnneks. Meil loomulikult pesumasinat majas pole - milleks, küsis omanik esimest korda meile ringkäiku tehes, nad ju viivad oma musta pesu igal nädalavahetusel koju. Kusjuures, reede päeva ajal käisin raudteejaama juures pangas arvet avamas - meenus kohe Dylani kirjeldus Leuveni reede-häälest, milleks on kohvrirataste krõbin kõnniteesillutisel. Igatahes, käisime siis ja mõistatasime kuidas see masinavärk käib ja kuhu oma 4,5 eurot toppima peab, õnneks keegi prantslanna (valloonlanna?) koos emaga oli ka seal ja aitas meid lolle immigrante (küll pigem viipekeeles, inglise keelt ei mõiganud kumbki teabmis palju). Pärast tuli sinna maroko perekond (sest isal oli selja peal suur kiri "Morocco"), kelle poisinagad jooksid terve aja ringi ja tallasid laua peal, kus teised inimesed on pesu lapivad... midagi on neis (ka kohalike jutu põhjal) kuidagi sarnast venelastega. Tähendab, mitte nende toredate intelligent-venelastega kellega ma iga august Leedus lõkke ääres teadusest ja maailmaasjadest vestlen, vaid selliste, noh, nende teiste venelastega.

Brüsselist ilma Pissiva Poisita

Oma siinoleku esimese täisnädala keskel käisime Andresega Brüsselis. Andres käis seal asjalikel põhjustel ja mina ehk pisut vähem asjalikel.

Olin jõudnud rongis teel Leuvenist Brüsselisse mõelda, kui väga erineb meie seekordne välismaal elamise kogemus eelmisest. Viinis elasime metropolis, kõigi võimaluste ristteel. Siin elame väikeses ülikoolilinnas, mis on mõnes mõttes nagu Tartu (ja ei ole ka). Ja ma olin omaette arutlenud, et kuidas oleks elada Brüsselis ja sõita hommikuti Leuvenisse kooli (mida ka nii mõnigi siinne tudeng harrastab). Kuidas oleks elada vahelduseks jälle ühes Euroopa tõeliselt suurtest.

Esimesed pildid Belgiast

Uus kodu

Kohustuslik pilt linna suurimast nukumajast.

Ühel vihmadusel reedel ületasime Belgia Kuningriigi piiri. Öö varjus saabusime Leuvenisse ja kolisime ajutisse korterisse. Laupäeval käsin QITL5 konverentsil, kus muidugi, väike-lingvistika-maailm, kolm tuttavat nägu kohe ees oli.
Elamise leidsime kokkuvõttes üsna lihtsalt. Paari kohta käisime vaatamas ja kolmandasse jäime, kuna iga lisaöö majutuses oleks 50 euri rahakotist röövinud. Seega meie uus elukoht on nüüd Leuveni idaosas, väljaspool ringi, Kessel-Lo's Kuninganna Astridi tänaval. Maja on kena aga korter tahtis päris põhjalikku koristamist, lisaks käisime Ikeas ja ostsime paar mööbli-, lambi- ja vaibatükki juurde (Ikea asub Brüsseli külje all, seal teretavd kassanäitsikud juba bonjour'iga). Kööki jagame kolme flaamlasega, üks peaks veel juurde tulema; vannituba on ka eraldi aga sisuliselt enda oma, ja flandria piimanägu-noormehed väga suured kokad (ega nõudepesijad) just pole (sh arutavad et omanik peaks ikka koristaja palkama ja et tasub ikka jah pigem väljas süüa) aga tunduvad esialgu muidu toredad.

Selgituseks

Ühesõnaga, minust sai insenär, või ehk kunagi saab, kui ma selle keeletehnoloogia programmi suveks ära lõpetan, mida praegu siin Leuvenis alustan. Liisist sai taas akadeemiline rändur, täitsa juhuslikult juhtumisi samuti KU Leuvenis. Siia juurde väike salmiakkijäätisene reisipilt tee pealt Rootsimaalt:


Ja Taani väinu ületades lendas laeva kõrval üks selline rahuloleva näoga tegelane: